Maarjakase taimed

Kuidas valida maarjakase istutusmaterjali?

Reeglina pakuvad enamik Eesti metsataimekasvatajaid täna juba Soome kõrgekvaliteedilisest seemnest Eestis kasvatatud maarjakasetaimi. Kusjuures enamik neist müüb hetkel 1-aastaseid taimi. Kahjuks pole aga 1-aastaste seemnetekkeliste maarjakasetaimede ost alati kõige õigem teguviis. Esmalt seetõttu, et taim pole veel piisavalt suur, et teda kultuuri istutada. Hoopis olulisem on aga see, et 1-aastasel maarjakasetaimel pole veel sageli nii noorelt selgesti äratuntavaid maarjakasetunnuseid näha. Ka peab 1-aastaseid taimi ostes arvestama sellega, et umbes pooltest seemnetaimedest ei sirgugi maarjakaski ning sellest lähtudes peaks selliste taimedega kultuuri rajades ka kultuuri algtihedust poole võrra suurendama. Teades, et enamikel taimedest ilmuvad maarjakase iseloomulikud tunnused (käega katsutavad sõlmjad paksendid tüvel ja külgokste kinnituskohas, tüvekese tüüakus, pungade ebaloogiline asetus okstel jne.) 2. ja 3. aastal, on otstarbekas ja rentaabel osta mitte 1-aastast maarjakasetaime vaid vanemaid taimi, milledel on nii tüvel kui okstel selgesti nähtavad ja kombatavad tunnused. Kuigi 2- ja 3-aastased tunnuste järgi sorteeritud maarjakasetaimed võivad olla mõnevõrra kallimad, kompenseerib taimedele tehtavad kulutused juba kasvõi poole väiksem taimede vajadus ühele pinnaühikule võrreldes 1-aastaste taimedega. Kindlasti aga teadmine, et kõik ostetud taimed on sajaprotsendiliselt maarjakased.

Meristeemtaimi maarjakasekultuuri rajamisel kasutades peab aga eriti meeles pidama ja teadma seda, et haigestumisriski vältimiseks peab ühel hektaril mikropaljundatud taimi olema vähemalt 4–5 erinevalt emapuult. Ühte ja seda sama plusspuud kloonides on ju kõik selle puu järglased geneetiliselt üksteisele sarnased nagu kaks tilka vett ehk oma genotüübilt üksteisega täiesti identsed ja seega puudub nende taimede vahel igasugune geneetiline varieeruvus. Varieeruvuse suurendamiseks võib kalleid meristeemtaimi istutada kultuuri ka segus seemnetaimedega nii, et koekultuurtaimi oleks ca 25…50% kogu istutatud taimede hulgast. Kalleid meristeemtaimi ostes peab kindlasti teadma ka seda, millise kasvuvormi, eriti aga, millise puidusüüga oli emapuu, sest vastasel korral tuleb u. 35…40 aasta pärast, kui puud lähevad lõppraiesse, viletsa puidumustriga meristeemmaarjakask müüa mitte loodetud kalli kilohinnaga vaid ehk hoopis tihumeetrites mõõdetuna paberi- või küttepuuna. Esmatähtis on teada seda, et kultuuri rajamisel pole mitte niivõrd tähtis see, et kõik istutatud taimed oleksid 100% maarjakase tunnustega vaid see, et kõik lõppraiesse jäävad puud oleksid tiheda ja kaunimustrilise puidusüüga. See kas selliseid puid on lõppraies 25 või 95% algselt istutatud meristeem- või seemnetaimedest, polegi ju tähtis, hoopis olulisem on, et raieküpses maarjakaasikus oleks optimaalne arv (hektaril u. 500…800 puud) tiheda puidumustri ja korralikult hooldatud tüvedega maarjakasepuid.

Meristeemtaimest kordades odavama seemnetaimedega kultuuri rajades peab meeles pidama, et pärilike tunnuste edasikandumine generatiivsel teel sõltub seemnepuu kasvuvormist, vanusest, genotüübist jm. Samuti kasvukohast ja sellest, kas puud kasvavad üksikult või grupiti, ning kas läheduses on arukaski. Kuivõrd loodusliku vabatolmlemise korral on maarjakase tunnuste pärandumine järglaskonnale vägagi varieeruv ning uue põlvkonna vormiline koostis ettearvamatu, siis kultuuri rajamiseks vajaliku istutusmaterjali tootmiseks ei tohiks mingil juhul kasutada seesugust looduses kasvavatelt puudelt korjatud vabatolmlemise seemet. Väga sobilik on aga taolisest seemnest kasvatada haljastusse sobivaid dekoratiivseid madalakasvulisi maarjakase vorme.

Tähelepanu istutusmaterjali ostul!

Seemne- või meristeemtaimi ostma asudes tasuks hoolikalt jälgida seda, et kõigil maarjakase istutusmaterjali müüvatel taimekasvatajatel oleks iga müüdav taimepartii passistatud ning sellel ära näidatud muuhulgas ka taimede kasvatamiseks kasutatud algmaterjali (näit. seemnetaimedel seemne päritolu ja koekultuurtaimedel üksikasjalikud emapuu tunnused, s.h. foto) päritolu. Loomulikult peab igal taimekasvatajal, kes kasvatab taimi müügieesmärgil, olema vastav tegevus- ja müügiluba. Kuid mõnikord ei anna ettenäidatavad dokumendidki 100%-list kindlust taimede õige päritolu kohta, sest kõike on ju võimalik võltsida. Üldjuhul põhineb maarjakasetaimede ost ikkagi vastastikusel usaldusel. Samuti vähendab hilisemaid pettumusi taimeostja teadmised maarjakasest üldse. Enne taimede ostu-müügi lepingu sõlmimist oleks aga tark konsulteerida oma ala asjatundjatega, et ennetada võimalikke ebameeldivusi aastate pärast. Erapooletut infot, konsultatsiooni ja nõustamist maarjakase istutusmaterjali kohta saab MTÜ Maarjakase Seltsist.