Mittetulundusühingu
MAARJAKASE SELTS
P Õ H I K I R I

Kinnitatud asutamislepinguga 7. september 2000.a.

I ÜLDSÄTTED

1.1. Mittetulundusühingu (edaspidi Ühing) nimi on: Maarjakase Selts.

1.2 Ühingu asukoht on Eesti Vabariik, Tartu, Rõõmu tee 2 (postisihtnumber 51013)

1.3. Ühing on mittetulunduslik eraõiguslik juriidiline isik koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.

1.4. Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest ja muudest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ning oma juhtorganite otsustest.

1.5. Ühingu õigusvõime tekib ühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, ning lõpeb ühingu kustutamisega registrist.

1.6. Ühing on asutatud määramata ajaks.

II TEGEVUSE EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMISE VAHENDID

2.1. Ühingu eesmärgiks on maarjakase (Betula pendula var. carelica) kasvatamise, uurimise, aretamise, genofondi säilitamise, kasutamise, töötlemise ja turustamise edendamine Eestis ning maarjakase kasvatajate, uurijate, töötlejate ja harrastajate seltsina tegutsemine.

Eesmärkide saavutamiseks ühing:

2.2. Tegeleb maarjakase kasvatamise ja kasutamisega seonduva info- ja nõustamistegevusega ning täienduskoolitusega.

2.3. Edendab maarjakase ja muude sama tüüpi puuliikide uurimist.

2.4. Edendab maarjakase seemnete ja istikute tootmist.

2.5. Avaldab ja levitab maarjakasega seonduvat kirjandust, ajalehti ja juhiseid.

2.6. Korraldab näitusi, konkursse, oksjone, seminare ja messe.

2.7. Oma tegevuse toetamiseks võib ühing taotleda ning vastu võtta juriidilistel ja füüsilistest isikutelt ning era- või/ja riiklikelt fondidelt, abiprogrammidest, organisatsioonidelt või ühingutelt toetusi, annetusi ja testamente, omandada tegevuse jaoks vajalikku kinnisvara ning korraldada vastava loa saamisel loteriisid ja korjandusi.

2.8. Omab, kasutab ja käsutab ühingu kinnis- ja vallasvara (hooneid, seadmeid, transpordivahendeid, inventari) ning informatsiooni.

2.9. Esindab vajadusel oma liikmeid riigivõimu- ja valitsemisorganites, kohalikes omavalitsusorganites, kohtus ning teistes organisatsioonides kooskõlas kehtiva seadusandlusega.

2.10. Ühing võib oma juhtorganite kaudu astuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega ning sooritada muid tehinguid, mis tulenevad ühingu põhikirjalistest eesmärkidest ja ülesannetest.

2.11. Teeb koostööd teiste organisatsioonidega kohalike omavalitsusorganitega, ettevõtete ja üksikisikutega nii kodu- kui välismaal.

2.12. Ühingul on õigus astuda juriidilise isiku liikmeks.

2.13. Astub vajadusel rahvusvahelistesse erialaliitudesse, organisatsioonidesse, ühingutesse.

2.14. Vahendab vajadusel oma liikmeid ja kolmandaid isikuid varustus-, turustus- ja teistes valdkondades ning sooritab muid tehinguid, mis vastavad ühingu eesmärkidele ja põhikirjast tulenevatele ülesannetele.

2.15. Asutab sihtotstarbelisi fonde ja kapitale põhikirjaliste ülesannete täitmiseks.

2.16. Ühingul on õigus avada ja sulgeda arveid krediidiasutustes.

2.17. Ühingu tulu kasutatakse üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Ühing ei jaota oma vara ega tulu oma asutajate, liikmete, juhatuse liikmete ja nendega seotud isikute vahel.

2.18. Ühing valdab, kasutab ja käsutab iseseisvalt kogu talle kuuluvat vara: tal on õigus osta, müüa, üürida, kinkida, vahetada ning maha kanda täielikult amortiseerunud või moraalselt vananenud põhivahendeid.

2.19. Arendab ühingu põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks majandustegevust üldkogu otsuste alusel, arvestades, et majandustegevus ei kujuneks ühingu põhitegevuseks.

2.20. Ühingul on oma nimega pitsat ja sümboolika.

III ÜHINGU LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Ühingu liikmeks võivad olla kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes taotlevad ühinguga sarnaseid eesmärke, tunnustavad ja täidavad ühingu põhikirja.

3.2. Ühingu liikmeks astumisel tuleb esitada kirjalik avaldus.

3.3. Ühingu liikmeks vastuvõtmine otsustatakse ühe kuu jooksul juhatuse otsusega.

3.4. Ühingu liikmete arvestust korraldab ühingu juhatus.

3.5. Ühingust võib välja astuda kirjaliku avalduse alusel. Liikme väljaarvamise otsustab juhatus, kusjuures liikmel tuleb enne väljaarvamist täita kõik võetud kohustused ja likvideerida olemasolevad võlgnevused ühingu ees.

3.6. Ühingu liikmest väljaarvamise võib algatada ja otsustada juhatus, kui:

1) liige ei täida ühingu põhikirja sätteid või ühingu juhtorganiteotsuseid;
2) liige ei tasu liikmemaksu;
3) liikmeks oleva organisatsiooni tegevus on lõppenud;
4) liige kahjustab oma tegevusega ühingu mainet või tegevust.

3.7. Isikul, kelle liikmelisus ühingus on lõppenud, ei ole õigusi ühingu varale.

3.8. ühingu liikmed on kas täisliikmed, noorliikmed või auliikmed. Noorliige on alla 18- aastane isik. Üldkoosoleku otsusega nimetatakse auliige. Auliige on isik, kellel on ühingu ees erilisi teeneid.

Ühingu liikmetel on õigus:

3.9. Osaleda ühingu tegevuses ja juhtimises selle eesmärkide ja ülesannete täitmisel.

3.10. Osaleda hääleõiguslikuna ühingu üldkoosolekul, valida ja olla valitud põhikirjas sätestatud korras ühingu juht-, kontroll- ja teistesse valitavatesse organitesse ning esindada ühingut selle juhtorganite volitusel.

3.11. Esitada arupärimisi ja ettepanekuid ühingu valitavate organite tegevuse kohta ning saada ühingu tegevusest teda huvitavat informatsiooni.

3.12. Kasutada kõiki ühingu poolt osutatavaid teenuseid, ühingule kuuluvaid ning liikmetele kasutamiseks mõeldud materiaalseid väärtusi ja sümboolikat.

3.13. Esitada ühingu juhtorganitele taotlusi materiaalse abi või toetuse ning moraalse tunnustuse saamiseks.

3.14. Lahkuda ühingust ja kutsuda tagasi oma esindajad ühingu juhtorganitest.

Ühingu liikmed on kohustatud:

3.15. Järgima ühingu põhikirja ja täitma valitud organite ning ametiisikute poolt oma pädevuse piires vastu võetud otsuseid.

3.16. Tasuma üldkoosoleku poolt määratud ühingu liikmemaksu ja täitma muid varalisi kohustusi ühingu ees tähtaegselt.

3.17. Kasutama heaperemehelikult ja säästlikult ühingu vara.

IV JUHTORGANID

4.1. Ühingu juhtorganid on üldkoosolek ja juhatus.

V ÜLDKOOSOLEK

5.1. Ühingu kõrgeimaks juhtorganiks on liikmete üldkoosolek, mille kutsub kokku juhatus vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas.

5.2. Juhatus peab kokku kutsuma üldkoosoleku, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest või revisjonikomisjon.

5.3. Üldkoosoleku aeg, koht ja päevakord tehakse liikmetele teatavaks hiljemalt 30 päeva enne koosoleku toimumist.

5.4. Üldkoosolek koosneb ühingu liikmetest. Igal liikmel on üldkoosolekul üks(1) hääl.

5.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui seal on esindatud üle poole ühingu liikmetest. Kui üldkoosolekul ei ole esindatud nõutud arv liikmeid, tuleb üldkoosolek kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata esindatud liikmete arvust.

5.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poolte koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirja või seadusega ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid ka küsimustes, mis ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui üldkoosolekul otsustatakse päevakorda vastava punktiga täiendada ning kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed.

5.7. Põhikirja vastuvõtmise, sellesse muudatuste ja täienduste tegemise ning ühingu tegevuse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise poolt peab olema üle 2/3 üldkoosolekul registreeritud esindajatest.

5.8. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed.

5.9. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

1) põhikirja vastuvõtmine, selle täiendamine ja muutmine
2) aastaaruande ja revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;
3) ühingu tegevuskava ja arengu põhisuundade kinnitamine;
4) ühingu liikmemaksude suuruse kinnitamine;
5) revisjonikomisjoni liikmete ja audiitori valimine;
6) juhatuse liikmete arvu määramine ja valimine;
7) ühingu tegevuse lõpetamise otsuse tegemine, likvideerimiskomisjoni moodustamine.
8) ühingu astumine otsustamine juriidilise isiku liikmeks;
9) põhivara soetamine ja võõrandamine.

5.10. Üldkoosoleku vahelisel ajal juhib ühingu tegevust juhatus.

VI JUHATUS

6.1.Juhatuse valib üldkoosolek kaheks (2) aastaks. Juhatuses on kolm kuni viis (3-5) liiget.

6.2. Juhatuse koosoleku kutsub kokku ühingu esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda aastas.

6.3. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest, kusjuures koosolekust peab osa võtma ühingu esimees või aseesimees.

6.4. Juhatuse otsused võetakse vastu juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamusega.

6.5. Juhatuse liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.

6.6. Juhatuse pädevuses on:

1) ühingu esimehe, kes on ühtlasi juhatuse esimees, valimine kaheks aastaks;
2) ühingu aseesimehe (aseesimeeste) valimine kaheks aastaks;
3) ühingu eelarves ettenähtud rahaliste vahendite kasutamise korraldamine;
4) ühingu liikmete vastuvõtmine;
5) liikmete registri pidamine;
6) tegevjuhiga töösuhte loomine;
7) üldkoosoleku ettevalmistamine ja kokkukutsumine;
8) revisjonikomisjonile finants- ja tegevusaruande esitamine üks(1) kuu enne üldkoosoleku toimumist;
9) ühingu eelarve väljatöötamine;
10) ühingu vara kasutamine ja käsutamine ning ühingu nimel lepingute sõlmimine;
11) dokumentide allkirjastamine ja pitsati kasutamine ning nende õiguste delegeerimine;
12) teiste ühingu tegevusse puutuvate küsimuste otsustamine, mis on kooskõlas põhikirjaga ning üldkogu poolt kinnitatud tegevussuundade ja vastuvõetud otsustega.

VII REVISJONIKOMISJON

7.1. Revisjonikomisjon on kontrollorgan, mille ülesanne on ühingu finantsmajandusliku tegevuse ja ühingu valitavate juhtorganite tegevuse revideerimine vähemalt üks kord aastas.

7.2. Revisjonikomisjon valitakse üldkoosolekul vähemalt 3-liikmelisena kaheks aastaks. Komisjoni ei või kuuluda juhatuse liige.

7.3. Revisjonikomisjoni esimees valitakse komisjoni poolt. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on 2/3 revisjonikomisjoni liikmetest.

7.4. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks revisjonikomisjoni esimehe hääl.

7.5. Revisjonikomisjon on aruandekohustuslik ainult üldkoosoleku ees.

7.6. Revisjonikomisjoni liikmetel on õigus osaleda juhatuse koosolekutel ilma hääleõiguseta.

VIII ÜHINGU VARA

8.1. Ühingu majandus- ja aruandeaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

8.2. Ühingu vara tekib:

1) liikmemaksudest;
2) riigi poolt eraldatud vahenditest;
3) varalistest annetustest ja eraldistest;
4) sponsorite toetusest;
5) tulust, mis saadakse ühingu põhikirjaliste eesmärkidega sätestatud tegevusest;
6) muust tulust, mis on vajalik ühingu põhikirjaliseks tegevuseks.

8.3. Ühingu omandiks võib olla igasugune vara, mis on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, ja mille omandamine ning omamine ei ole vastuolus seadusega.

8.4. Ühing on vastutav oma varaliste kohustuste eest kogu talle kuuluva varaga.

8.5. Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, ning liikmed ei kanna varalist vastutust ühingu varaliste kohustuste eest.

8.6. Ühingu liikmemaks tasutakse vastavalt üldkoosoleku poolt kehtestatud suurusele ja korrale.

8.7. Ühingust väljaarvamisel või väljaastumisel liikmemaksu ei tagastata.

8.8. Ühing peab oma vahendite ja vara üle seadusega sätestatud korras raamatupidamise arvestust, maksab makse ning esitab statistika- ja teistele riigiorganitele aruanded seadusandluses ettenähtud korras ja tähtaegadel.

IX ÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LIKVIDEERIMINE

9.1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.

9.2. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.

9.3. Ühingu likvideerimisel ei jaotata allesjäänud vara ühingu liikmete vahel. ühingu likvideerimisel läheb ühingu vara sarnase eesmärgiga mittetulundusühingule sama tegevuse jätkamiseks.

Asutajad